Umlobi ngu Michele Dube
Izakhamizi zika ward 4 eMatshetsheni esabelweni saseGwanda zikhala ngendubo abahlangana lazo kulandelwa ukuhlelwa kakutsha kwezigaba.
Izakhamizi lezi zithi eminye imango isimide kakhulu osekwenza bebanjwe yizigebenga, bengene engozini kanye lokungazwisisani kuhle kwabantu.
Uhlelo lokuqunywa kwezigaba lwenziwa ngo mnyaka ka2022.
Esinye sezakhamizi u Hleziphi Moyo uthe izakhamizi zaseMatshetsheni seziholela eShake okungumango omude.
“Ekuholeni njengakhathesi abantu kumele bathole inhlanyelo kumele baye eShake kodwa izimota eziyabe zithwele zidlula khonapha kithi okokuthi ngabe bayahle besitshiyele kodwa sekumele silandele imota emuva. Khonapho silandela kunjalo sihamba egangeni sisesaba ngoba obaba abakho bayabe besemisebenzini, kuyabe kungomama bodwa loba umuntu engathutsha lebhemba uyawuhlaba umkhosi akulamuntu ongakuzwa,” kutsho u Moyo.
UGenesis Ncube yena uthe umango uyabahlukumeza njengabantu abadala kodwa abavunyezwa ukuthi bephathise izithupha ngelanga kuholwa.
“Lokhu kungizwisa ubuhlungu ngoba kambe ngiyathi ngitshudula inyawo ngisiya esambuzini kube sekuthwa ngiye eShake ngisiya hola umango omude kangaka, ngapha futhi abavumi ukuthi siphathise izithupha bethi umuntukazibuyele, bona abakufunayo asomabizo ethi yini,” kutsho u Ncube.
Uthe njengezakhamizi esezikhulile sebebhadala izinqola osekuyizo ezibahambisa lapho okuholelwa khona.
“Phezu kokungavunyelwa ukuphathisa izithupha, I Welfare ithi ithatha abantu abadala kuqalisa kuminyaka engamatshumi lesithupha, ngabantu abangakwanisa ukuhamba yini.”
UNcube uthe sebekhalela ukuthi uhulumende akukhangelelise lokhu ukuze kulungisiswe, “ngoba thina sesigugile asisafinyeleli ukuthi sihambe imango emide kangaka.”
UJoyce Mpofu yena uthe ngesikhathi sezulu imifula izagcwala okuzabangela ukuthi izakhamizi zehluleke ukuchapha besiyahola.
Usabhuku uMillion Dube uthe sebelohlupho njalo yokuthi abantu besigaba esisodwa sebesehlukana emihlanganweni yesigaba.
“Ukuqunywa lokhu kubangelwe ngama seli wokubalwa kwabantu ezigabeni lina elikubiza ngokuthi ngama statistics kodwa khona kutshiyana ngokuthi abantu kumele befike inombolo enje, kungekela ukufika lapho abantu sebengahlanganiswa lesinye isisgaba ukuze befinyelelo leyo nombolo yikho okudala lokhu,” kutsho uDube.
“Lokhu sekudale izinkinga esigabeni ngoba imihlangano iyabe ingasekho ndawonye njengesigaba, iyabe isiminengi abantu bengahlangani labanye abesigaba lokhu kubangela ukungavumelani kwezinto kucine sekuyekelwa isigaba sisifa kumbe kungaliswa inkinga ezikhona esigabeni,” kugcizelela uDube.
Uphinde njalo wathi izakhamizi sezithwele nzima ngokulandela imota emuva, “ abantu sebesuka endaweni ezikhatshana.”
UDube uthe inhlelo ezinengi ezifan lokufuya inkukhu sezifikela eShake.
“Kuyabe sekusitsho ukuthi abantu beyekhonale eShake njalo. Sifisa ukuthi ngabe abantu bayahlanganiswa duze lalapho abahlala khona.”
UDube uthe ukuholela khatshan kuyingozi enkulu kuzakhamizi ngoba abantu bebanjwa egangeni.
This story was produced as part of the CITE Youth Network training program, which aims to empower young women in rural communities with digital skills, enhancing their ability to create and share community news.
