Umlobi ngu Nancy Phiri
lzakhamizi zika Ward Stanmore zikhala ngendlala ngemva kokuvuna ukudla okulutshwane emasimini.
Izakhamizi zithi ukuguquka komkhathi kubangele isivuno esilutshwane ngoba labo abalima kuqala amabele atsha , ikanti ezinye izilimo zatota kulandela izulu elinengi.
Labo abathe bavuna, bavuna isivuno esilutshwane esingeke sibaqede umnyaka.
Omunye wezakhamizi uSifelani Ndlovu uthe indlala isibahlukumeze kakhulu.
“Siyadubeka, abanengi bethu asenelisi ukuthola ukudla okwakha imizimba ikakhulu ngesikhathi sokulima. Sesihlala sigula izisu, siyaphela amandla njalo siba lesiyezi ngenxa yendlala,” kutsho uNdlovu.
“Sihamba imango emide sidinga ukudla kumbe sitshone ngayo indlala,” kwengezelele uNdlovu.
Esinye sezakhamizi uSithokozile Nkiwane uthe indlala ibangela ukungahlalisani kuhle labanye esigabeni ngoba nxa kufika amadonor, abanye bayakhethwa abanye besale okubangela ingxabano.
“Thina emasimini besilimile sibili umumbu, indumba kanye lokunye okulinywayo kodwa asitholanga lutho ngenxa yokuthi izulu line okokuqala lahamba izilimo zatsha labuya ngesikhathi esingafanelanga,” kutsho uMankiwane.
Uthe bacela usizo lokudla.
“Sicela ukuthi amadonor aphathise mhlawumbe indlala ingabangcono njalo sifundiswe ngezilimo okumele sizilime ngokutshintsha komkhathi,” kwengezelele uMankiwane.
Egcizelela njalo, uLobukhosi Malila uthe okubangela indlala emphakathini yikuswelakala kwemali.
“Mina ngizihlalela ngedwa njalo angisebenzi, siyaludinga usizo futhi ukudla kuyadingeka ukuze siphile njalo siswela ukudla ngenxa yezizatho ezehlukeneyo okunjengokuswela imali, loba kungatholakala ukudla emakethi, inkinga yikuswelakala kwemali,” kutsho uMalila.
Uthe indlala ihlukumeza labantwana besikolo ngoba bengenelisi ukufunda kahle.
“Indlala isidale ubusela esigabeni, abantwana bayatshontsha izifuyo zabantu ezinjenge nkomo, imbuzi kanye lenkukhu besiyathengisa ukuze bathole ukudla. Sicela ukuthi abakhokhelayo basincedise ebunzimeni lobu, sithole imisebenzi yezandla njalo kwakhiwe amadamu amanengi ukuze sithelele izingadi,” kutsho uMalila.
UKhansila wendawo uNokuthula Moyo uthe okubangela indlala yikuguqula komkhathi.
“kungaba lamadamu amanengi lezingadi indlala ingaba nganeno,” kutsho uMoyo.
uSobhuku uMillion Dube uthe isigaba sakhe silubhuqu okubangela indlala.
“Abalenkomo bangcono ngoba bayalima ngazo njalo bathwale umquba bethela emasimini ukuze kubelokudla,”kutsho uDube.
Uthe yena wathola umumbu ongakwana inqola eyodwa kodwa usuphelile ngenxa yemuli enkulu.
This story was produced as part of the CITE Youth Network training program, which aims to empower young women in rural communities with digital skills, enhancing their ability to create and share community news.
To support such projects click here to donate: https://cite.org.zw/support-local-news/
